Õu tilgub vihmast. Siis on hea kirjutada kui vihm tilgub. Olen maal. Eile proovisin rattaga käia Klooga järvel kalal, aga tuul oli nii suur, et saatis kõik landid võssa. Ja ega seal ilma paadita midagi ei tee kah.

Õu tilgub vihmast. Siis on hea kirjutada kui vihm tilgub. Olen maal.
Eile proovisin rattaga käia Klooga järvel kalal, aga tuul oli nii
suur, et saatis kõik landid võssa. Ja ega seal ilma paadita midagi ei
tee kah.
Loen "Voldemar Panso päevaraamatut" ning kõrvadesse kõlab Eplik.
Mina olen müüdud aparaaditehasesse, iga päev kella seitsmest
neljani...
Ees ootab Hiiumaa ja Eestimaa ja suvi.

Uus blogi aadress

http://tubin.wordpress.com

Elu nagu kabaree

Kuulame kõrvad kikkis muusikat.

http://tubin.pri.ee

Uued tuuled

Ma nüüd vabandan kõikide ees, kes tunnevad järgneva pärast ebamugavust! Seoses kummaliste tujudega on minu ploogi/ajaveebi uus aadress järgnev:
http://tubin.pri.ee

Kummalisede tujud sisaldavad endas ka võibolla tõhusama ploogimootori kasutamise vajadust ja suuremat failide hoidmise vajadust. Igaljuhul tuleb teil nüüd teha endal veidikene linkide muutmist, ma vabandan.
Siit on otseteed postituste uuendusvoogu:
RSS 2.0 http://tubin.pri.ee/feed/
RSS .92 http://tubin.pri.ee/feed/rss/
Atom 0.3 http://tubin.pri.ee/feed/atom/

Ma pole veel väga jõudnud hetkel tegeleda ploogi väljanägemisega, aga eks see tule ka ajapikku. Tänan kõiki kannatlikkuse eest!

Hulkur Rasmus ja muu ööelu

Jaama tänava park Tartus mõjus lõppkokkuvõttes ebamaiselt. No lisaks teatrile ka viimase etenduse pidu ja amatöörlik naine teatripargis etendust andmas. "Hulkur Rasmus" ise oli mäng. Väga heas mõttes mäng, sest juba alguses anti mängureeglid kätte. Kogu aeg sai naerda ja see teater läkski täpselt sinna pereteatri rubriiki, tuleme lastega vaatama. Muusika eest punktid, sain plaadi ja kuulan praegugi.

Hiljem oli öönägemusi ja aure. Õhtu päädis varajase hommikuga ja Žiguliisõiduga ning ööunega Narva mnt. ühiselamus.

Ajaleht kirjutab "Taarkast", tahaks näha, aga vist ei ole võimalik, sest homsest algab Linnateatri hooaeg ja tuleb veel 19 "Loomade farmi" etendust.

Põrgu värk - kuigi kirjutaks Wiiralti nimekujust lähtuvalt Põrguwärk

Täna sai vaadata teatrit. Mul on tunne, et nüüd juba üle kahe kuu. Seetõttu jäävad ka muljed segaseks, kas vähese teatrivaatamise tõttu heaks või siis mõnel muul põhjusel ikkagi.

"Põrgu värk" Viinistus tõi mind sinna juhuse tahtel. Sattusin autole ja sain kohale. Enamjaolt on ju Eesti suveteatrit raske vaadata, sest mängupaigad on mööda maad laiali. Autos veel mõtlesin, et miks seal mängitakse. Või õigemini küsisin, et kas tasub mul see sõit ja neil see ruum.

Ruum on vanast katalamajast ümberehitatud kultuurisaal. Väga hea ruum. See on kohe selline ruum, et seal tahaks ise midagi teha. Atmosfääriga sellele teatritükile igati sobiv. Atmosfäär ongi esimene märksõna. Wiiralti pildid. See, et lavastus mõjus Wiiralti piltidena kohati, oli hää. Mänguvõti anti alguses kätte ja seda ära ei kaotatud. Mõnusad maotud grimassid, kerghigiste näitlejate nägudes. Dramaturgiline materjal ehk jättis mõnest kohast soovida.

Üldiselt oli elamus peale kahte isemitteteatrinägemise kuud küllalt kõrge. Naersin, jah. Ja näitetrupi atmosfäär iseenesest juba oli hea. See oli väga tunda, et miskit seal ruumis õhkab. Tegu oli ka ainult Draamateatri näitlejatega. Ikkagi koos olevad inimesed, ühtne trupp. Karikatuure. Valgussähvatusi. Leide. Hea teater oli õhtuks.

Kui homme ületamatuid takistusi ei tule, siis lähen "Hulkur Rasmust" vaatama. Nojah, eks need suve ainumad vabad päevad kulu ka teatrivaatamisele ära.